Maksulagi kadus laualt, toome tagasi

Valimiste-eelsel ajal ei tegele riigi tuleviku kavandamisega sugugi mitte ainult erakonnad, vaid ka mitmesugused ettevõtjaid ühendavad organisatsioonid. Teenusmajanduse koda on üks neist lobiorganisatsioonidest, kes peavad praegu parteidega läbirääkimise selle nimel, et nende ettepanekud erakondade programmidesse jõuaksid.

Äripäev toetab teenusmajanduse koja ettepanekute keskset ja kandvat nõudmist kehtestada sotsiaalmaksulagi. Seda ettepanekut oleme ise juhtkirjades mitmel korral teinud varemgi, sest kõrged tööjõumaksud on praegu tööjõuturu arengu peamine takistus, mille kõrvaldamine muudaks Eesti ka välisinvesteeringutele märgatavalt atraktiivsemaks. Kõrgete tööjõumaksude tõttu on Eesti minetamas oma konkurentsieelist. Sotsiaalmaksulae puudumine on mõjuv põhjus kolida tootmine Eestist näiteks Lätti, kus sotsiaalmaksulagi kehtib.

Sotsiaalmaksulae kehtestamine soodustab nn tarkade kõrgepalgaliste töökohtade loomist, mille järele on mitmes sektoris karjuv vajadus. Ühtlasi teenib kõrgepalgaliste töökohtade loomise soodustamine eesmärki, mida erakonnad püüavad oma maksumuudatusettepanekutes saavutada kosmeetiliste ümberjagamiste kaudu: jätta rohkem raha kätte väiksemapalgalistele. Suurema ja keskmise palga tõusmise soodustamine sotsiaalmaksulae seadmise kaudu jätab ettevõtjale rohkem raha kätte investeeringuteks, suuremapalgaliste tarbimiskulutused veavad aga pikemaajalises perspektiivis järele väiksemaid sissetulekuid.

Hea lahendus oleks muidugi sotsiaalmaksu oluline vähendamine. Erakondade maksuplaanide vähendusprotsendid on aga niivõrd väikesed, et suurt pilti ei muuda. Et ettevõtjal sotsiaalmaksuvähendusest kasu oleks, peaks see olema oluline, nagu nt Indrek Neivelti ettepanekutes, mis kataksid sotsiaalmaksuvähenduse ettevõtte tulumaksu ja aktsiiside-pisimaksudega.

Äripäeva arvutuste kohaselt väheneks tööandja kulu Neivelti paketi rakendamisel 5,2 protsendipunkti sõltumata makstava palga suurusest. Ent „ohtu“, et mõni partei Neiveli paketi üle võtaks, võib paraku pidada nullilähedaseks.

Seevastu sotsiaalmaksulagi on laual olnud ja oli koalitsioonileppes koguni sees. Praeguse seisuga on see aga kahjuks jällegi päevakorrast täiesti maas, sest „rikastele“ soodustuste tegemine pole asi, millega parteid enne valimisi riskida julgeksid. Selgitamist, missugust kasu tõuseks sotsiaalmaksulaest majandusele pikemaajalises plaanis ja selle kaudu ka nendele väiksepalgalistele, kelle hääli erakonnad enne valimisi püüavad, peavad poliitiku liiga töömahukaks. Lihtsam ja kindlam on ettevõtjate kõige põletavam probleem vaiba alla lükata ja teha nägu, et tähtsamaidki asju on ajada.

Teised teenusmajanduse koja ettepanekud on väiksema põhimõttelise kaaluga, kuid üldiselt samuti mõistlikud. Näiteks ettepanek, et ajutise elamiseloaga inimesed ei peaks sotsiaalmaksu tasuma, juhul kui neil on olemas eraravikindlustus. Loogiline, ja iseseenesest lahendab see ka teisest servast sedasama kõrgete tööjõumaksude probleemi, mis takistab ettevõtjaid tippspetsialiste Eestisse sisse toomast.